UMNYANGO WEENDABA ZAMANZI NAMAHLATHI
UmHlahlandlela WomThetho WesiTjhaba WaManzi ka-1998
Umtlamo Orhunyeziweko
ISINGENISO
OKUNGAPHAKATHI
Khuyini umnqopho womHlahlandlela 4
Ngubani okufanele afunde lomHlahlandlela 4
ISINGENISO: ISIRHUNYEZO SOMTHETHO WESITJHABA WAMANZI 6
Kungebangalani umThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile 6
Khuyini imithombo yamanzi 8
Khuyini umehluko phakathi komThetho wesiTjhaba wamaNzi nomThetho wemiSebenzi yamaNzi 9
Kungebangalani kukhethwe igama elithi umThetho wesiTjhaba wamaNzi ka-1998 10
Imivuzo yomThetho omutjha wesiTjhaba wamaNzi 10
UMNQOPHO NEMITHETHOKAMBISO YOMTHETHO 11
Khuyini umnqopho womThetho wesiTjhaba wamaNzi 11
Imithethokambiso yomThetho wesiTjhaba wamaNzi 11
Ngubani oqalene nemithombo yesitjhaba yamanzi 11
AMAQHINGA WOKUPHATHWA KWAMANZI 12
IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi 12
Khuyini umnqopho weQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi 12
AmaQhinga wokuPhathwa kweeNdawo zokuKhongozela Amanzi 13
Ngubani oza neqhinga lokukhongozelwa kwamanzi 14
UKUVIKELA UMTHOMBO OMAMANZI 14
Ukuthoma indawo yokubulunga amanzi 15
Indawo esisekelo yokubamba amanzi weendingo zabantu 15
Amanzi abekelwe iinyamazana nebhoduluko 16
Ngubani owenza indawo yokubulunga amanzi 17
UKUSETJENZISWA KWAMANZI 17
Kutjho ukuthini ukusetjenziswa kwamanzi 17
Ngikuphi okuqakathekileko ekusetjenzisweni kwamanzi 18
Bobani abasebenzisi bamanzi 21
Kulawulwa njani ukusetjenziswa kwamanzi 21
Ukutloliswa kokusetjenziswa kwamaNzi 22
UKUBHADELA AMANZI 23
ABASEBENZELI BEENDAWO ZOKUKHONGOZELA AMANZI (Ama-CMA) 25
IMIBUTHANO YOKUSETJENZISWA KWAMANZI (Ama-WUA) 26
IKhotho yeeNdaba zamaNzi 27
Umnqopho womHlahlandlela
LomHlahlandlela uphathelene nomThetho wesiTjhaba wamaNzi (umThetho wenomboro 36 ka-1998). Njengomthetho omunye nomunye omutjha, umThetho wesiTjhaba wamaNzi utlolwe ngelimi lomthetho elibudisi begodu okungasi lula ukulizwisisa. LomHlahlandlela uhlathulula lokho umThetho okutjhoko nokunqophileko.
Umthethokambiso oqakathekileko womThetho wesiTjhaba wamaNzi kukobana woke amaSewula Afrika akghone ukuzibandakanya ekuphathweni kwamanzi. Umnqopho walomHlahlandlela kurhelebha abasebenzisi bemithombo yamanzi (efana nemilambo, imilanjana, amanzi angaphasi komhlaba, njll) ukuzwisisa umThetho lo khona bazakuzibandakanya ngokuzeleko eenquntwini eziphathelene neendaba zamanzi ezibathintako.
Ngubani okufanele afunde lomHlahlandlela
LomHlahlandlela unikela ngelwazi elizakuba lirhelebho:
kilabo abasebenzisa amanzi ngokujayelekileko;
komunye nomunye ofuna ukwazi kabanzi ngokuphathwa kwamanzi;
komunye nomunye ofuna ukuzibandakanya khulu ekuphathweni kwamanzi.
Khuyini okungaphakathi kwalomHlahlandlela
LomHlahlandlela awukhulumi ngayo yoke into esemThethweni wesiTjhaba wamaNzi. Unikela ngomhlahlandlela mazombe womThetho kanye nelwazi elithileko ngehlangothi eliqakathekileko lomThetho, elihlose ekurhelebheni abasebenzisi bamanzi ukuzibandakanya eendabeni zemithombo yamanzi. Uhlathulula bona umThetho uqiniseka njani bonyana:
woke umuntu ufikelela amanzi aneleko;
umthombo wamanzi uyavikelwa, uyasetjenziswa, uyathuthukiswa, uyabulungwa, uphathwa kuhle begodu uyalawulwa;
uphathwa kuhle, uyavikelwa, uyathuthukiswa begodu uyalawulwa;
ukutlama ngefanelo kuyenzeka ukufezakalisa iminqopho yomThetho wesiTjhaba wamaNzi;
iindleko zokuphatha nokuthuthukisa imithombo yamanzi iyatjhejwa;
kuhlonywa iinhlangano zokuphathwa kwemithombo yamanzi.
ISINGENISO: ISIRHUNYEZO SOMTHETHO WESITJHABA WAMANZI
Kungebangalani umThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile ngombana uzakuhloma lezo zinto ezisemThethwenisisekelo eziphathelene namanzi.
Amanzi aqakatheke khulu epilweni. Ngaphandle kwamanzi akunamuntu, isitjalo, isilwana namkha into ephilako engakwazi ukuphila. Amanzi athambisa amasimu wabalimi, athambisa iintjalo nefuyo yemiphakathi yemakhaya; anikela ngokuzithabisa, asekela ibhoduluko, asekela amadorobha amancani namakhulu, iimayini, amabubulo nokuphehlwa kwegezi. Abantu bafuna amanzi khona bazakusela, bazakutjala nokupheka, bazakuhlamba kanye nokuphila kuhle.
ISewula Afrika yinarha eyomileko nenezulu elincani. Inengi lemithombo yethu yamanzi lisetjenziswe khulu. Ngamalanga abantu namabhizinisi banomthelela omumbi ebukhulwini bemilambo yethu nemilanjana, amanzi wethu wangaphasi komhlaba kanye neendawo ezimidzwela. Iindawo ezinengi enarheni yethu ziqalene nokutlhayela kwamanzi, lapho sitlhoga khona amanzi ukudlula lamanzi esinawo. Kileziindawo ibhoduluko lingaphasi kwegandelelo elikhulu begodu abanye abantu abanawo amanzi wokusela namkha abatholi isilinganiso sabo esifaneleko samanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqakathekile ngombana unikela ngendlela yokuvikela imithombo yamanzi khona ingazukusetjenziswa khulu khona kuzakuba namanzi wokuphila nokuthuthukiswa kwezomnotho namanzi azakusetjenziswa ngomuso. Uqakathekile godu ngombana ubeka bonyana amanzi ngewesitjhaba soke khona kuzakuzuza boke abantu.
Khuyini imithombo yamanzi
Imithombo yamanzi zizinto ezifana nemilambo, imilanjana, imidzwela, imilomo yemilambo namanzi angaphasi komhlaba. Amanzi wangaphezulu mamanzi angaphezu kwephasi. Amanzi angaphasi komhlaba mamanzi angaphasi kwehlabathi (isibonelo, amanzi aphuma ngaphasi kwamatje).
Khuyini umehluko phakathi komThetho wesiTjhaba wamaNzi nomThetho wemiSebenzi yamaNzi
Kungebangalani kukhethwe igama elithi umThetho wesiTjhaba wamaNzi ka-1998
WesiTjhaba utjho umThetho wenarha yoke. UmThetho mthetho ophasiswe yiPalamande. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi mthetho ophathelene namanzi, nokungeweSewula Afrika yoke. Wavunywa yiPalamende ngo-1998.
Imivuzo yomThetho omutjha wesiTjhaba wamaNzi
Amanzi ngewabo boke abantu
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ubeka bona amanzi mthombo wemvelo okungewabo boke abantu beSewula Afrika. Uthi amanzi kufanele kwabelwane ngawo ngendlela elungileko nehle. Ubeka bona amanzi asetjenziselwa iindingo zabantu zokuphila (ezifana namanzi wokusela, wokupheka kanye newokuhlamba) namanzi webhoduluko kufanele abekelwe ngeqadi ngaphambi kobana anikelwe eminye imisebenzi.
Ukuzibandakanya
Ngombana amanzi aqakatheke khulu ebantwini, umThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi abantu kufanele bazibandakanye ekuphathweni kwemithombo yamanzi. Uphuhlisa ukuphathwa kwemithombo yamanzi eseduze khulu nabantu. Wenza lokhu ngokuhloma iihlangano zesifunda nezendawo ezitjha, ezifana nabaSebenzeli bokuPhathwa kweeNdawo ezikhongozela amanzi. Leziinhlangano ezitjha zizakuba nobujameli obubuya emphakathini begodu zizakurhelebha imiphakathi bonyana izibandakanye eenquntwini eziphathelene namanzi.
Ukusebenzisa ngokudzimeleleko khona kuzakuzuza woke umuntu
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqeda imiqondo yakade yebandlululo yokufikelela okubekelwe abathileko. Uphuhlisa ukusetjenziswa kwamanzi okwenzelwa ekuzuzeni kwawo woke umuntu eSewula Afrika, uphuhlisa ituthuko edzimeleleko.
UMNQOPHO NEMITHETHOKAMBISO YOMTHETHO
Khuyini umnqopho womThetho wesiTjhaba wamaNzi
Umnqopho womThetho wesiTjhaba wamaNzi kuqinisekisa bona imithombo yesitjhaba yamanzi:
ivikelwa isetjenziswa ithuthukiswa ibulungwa iphathwa begodu ilawulwa ngendlela edzimeleleko nelinganako (nehle) khona kuzakuzuza woke umuntu.
Imithethokambiso yomThetho wesiTjhaba wamaNzi
Ngubani oqalane nemithombo yesitjhaba yamanzi
Umbuso wesitjhaba (umNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi) ngokusebenzisa uNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi mtlhogomeli wangokomthetho wenarha wemithombo yesitjhaba yamanzi.
AMAQHINGA WOKUPHATHWA KWAMANZI
IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi uqalene nokuqinisekisa bona iQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi liyahlonywa. Isirhunyezo seqhinga kufanele sivezwe eGazedini kaRhulumende. IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi libopha zoke iihlangano nabasebenzisi bamanzi. UNgqongqotjhe kufanele ahlale aletha iQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi ebujameni banje ngemva kwemiye neminye iminyaka emihlanu ubuncani bakhona.
Khuyini umnqopho weQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi
Umnqopho weQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kuqinisekisa bonyana imithombo yesitjhaba yamanzi iphathwa kuhle khona kuzakuzuza inarha yoke. Godu linikela ngomhlahlandlela wokobana amanzi kufanele asetjenziswe njani eendaweni ezihlathululiweko zokuphathwa kwamanzi.
Uyatjho bona mamanzi angangani okufanele abekelwe iindingo zabantu nebhoduluko. IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kufanele godu liqinisekise bona kunamanzi aneleko azakusetjenziswa ngomuso kanye nokusebenzisa okukhethekileko okufana nokuphehla igezi. Libeka amazinga wekhwalithi yamanzi. Godu uyatjho bona iinhlangano zokuphathwa kwemithombo yamanzi (ezifana nabaSebenzeli beeNdawo zokuKhongozela amaNzi) kufanele zihlonywe njani.
AmaQhinga wokuPhathwa kweeNdawo zokuKhongozelwa kwamaNzi
Umbuso wesitjhaba uhlukanise inarha yoke ngeendawo ezili-19 zokukhongozelwa kwamanzi. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi iqhinga liyenziwa kenye nenye indawo yokuphatha. IQhinga libizwa ngeQhinga lokuPhathwa kweNdawo yokuKhongozela amaNzi (okuyi-CMS).
Ngubani owenza iqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi ibandla labasebenzeli bokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi (i-CMA) kufanele lihlonywe kenye nenye indawo yokuphatha. I-CMA iqalene nokuthuthukisa iqhinga lokukhongozelwa kwamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi.
Khuyini umnqopho weqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi
Umnqopho wokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi kubeka bonyana amanzi azakwabiwa njani (ukuhlukaniswa) phakathi kwabasebenzisi. I-CMA izakuqalana nabasebenzisi abanengi bamanzi, isibonelo, ukusetjenziswa ngumasipala, amabubulo, zelimo, zeemayini, njll. Indlela i-CMA eyaba ngayo amanzi kufanele iphuhlise ukuthuthukiswa kwemiphakathi ebeyidinywe amathuba ngaphambilini. Iqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi kufanele liveze bona indawo yokuphathwa kwamanzi izakuphathwa endaweni yokuphathwa kwamanzi nokuthi umphakathi ungazibandakanya ekuphatheni imithombo yamanzi. Kufanele likhambelane neQhinga leNarha lemiThombo yamaNzi.
UKUVIKELA UMTHOMBO OMAMANZI
Umbuso kufanele uqinisekise bona amanzi ayavikelwa, kodwana godu kufanele uqinisekise bona kunamanzi aneleko ukuthuthukisa zokuhlalisana nezomnotho.
Enye yeendlela umbuso owenza ngazo lokhu kubekela amanzi iindingo ezithileko.
Ukwakhiwa kweBulungelo lamaNzi
Ukubulunga amanzi kubekela amanzi ngeqadi :
ukuhlinzeka iindingo zokuphila zabantu, noku qinisekisa bona kunamanzi aneleko emilanjeni nemilanjaneni
Ukubekela ngeqadi yinto eqakatheke khulu ekusetjenzisweni kwamanzi. Ngamanye amagama umthamo wamanzi abekelwa ngeqadi kufanele ubekelwe ngeqadi ngaphambi kokwabiwa kwemithombo yamanzi kwabanye abasebenzisi bamanzi.
Ibulungelo lamanzi linamahlangothi amabili:
Ukubekela iindingo zabantu zokuphila
Kungaba mraro omkhulu (godu kuphikisana nomThethosisekelo) nayikuthi zelimo, zamabubulo, neemayini, njll, zisebenzisa amanzi amanengi kugcine kungasanamanzi aneleko wokuphila afana newokusela, ukupheka nezepilo kanye nokuhlanzeka.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uqinisekisa boke woke umuntu ufikelela amanzi aneleko ngokubekela ngeqadi umthamo othileko wamanzi ukuhlangabezana neendingo zawo woke umuntu. Lomthamo obekelwa ngeqadi ukutjheja iindingo zokuphila zabantu ubizwa ngokuthi mthamo obekelwe iindingo zokuphila zabantu.
Ukubekela zebhoduluko
Ukuqinisekisa bonyana kunamanzi aneleko wezinga elamukelekako khona azakusetjenziswa ngomuso, umThetho wesiTjhaba wamaNzi uthi amanzi kufanele abekelwe ngeqadi ukutjheja ibhoduluko. Ukubekela ibhoduluko kuyatlhogeka ukuvikela iindalwa eziphila emanzini zemithombo yamanzi. Kufanele kutlhogonyelwe begodu kungasetjenziselwa eminye iminqopho.
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi kufanele ahlome amaBulungelo wamaNzi. UNgqongqotjhe kufanele abeke umthamo wamanzi nezinga lamanzi okufanele lisale emthombeni wamanzi khona lizakusetjenziselwa iindingo zokuphila zabantu neendalwa eziphila ngemanzini.
UKUSETJENZISWA KWAMANZI
Kutjho ukuthini ukusetjenziswa kwamanzi
Ukusetjenziswa kwamanzi kutjho okulandelako:
ukuthatha amanzi emthonjeni wamanzi (ukudosa)
ukubeka amanzi imisebenzi eyehlisa ukugeleza komlanjana (isibonelo, amahlathi wokwenza imali)
ukulahla isila namkha amanzi athutha isila ayise emthonjeni wamanzi imisebenzi enomphumela omumbi emithonjeni yamanzi, isibonelo, ukuthelelela inarha ngamanzi anesila, namkha imisebenzi yokuphehla igezi, atjhugulula ukugeleza kwemithombo yamanzi ukususa amanzi angaphasi kwehlabathi ukusebenzisa amanzi ngomnqopho wokuzithabisa (ukuthaya ngesketjana)
Ukusebenzisa amanzi kutjho ukwenza into enomphumela:
a emthameni wamanzi asemthonjeni wamanzi b ezingeni lamanzi asemthonjeni wamanzi c ebhodulukweni elimagega nomthombo wamanzi.
Umasipala owakha idamu ngemlanjeni, namkha opompa amanzi ukusuka emlanjeni, namkha obhora amanzi, namkha olahla isila ngemlanjaneni usebenzisa amanzi. Ngokunjalo nomlimi namkha u-Eskom namkha ibhodo yamanzi namkha omunye nomunye umuntu othatha amanzi bunqopha ukusuka emthonjeni wawo.
Nanyana amanzi angasuswa, idanyana elakhiwa emlanjeni ukubamba nokulawula amanzi ukuthiya iimfesi zomhlobo we-trout, namkha ibhrorho elitjha ukuliya ukugeleza kwamanzi, kusese nomphumela emthonjeni wamanzi. Imisebenzi enjalo ngakho-ke ithathwa njengokusebenzisa amanzi. Ukusebenzisa amanzi ngomnqopho wokuzithabisa, efana nokuthaya ngesketjana, nakho kusebenzisa amanzi.
Ngikuphi okuqakathekileko ekusetjenzisweni kwamanzi
UkuBulunga amanzi ngikho okuqakatheke kokuthoma. Kodwana kunokhunye ukuqakatheka okufanele kuhlangabezwane nakho ngaphambi kobana amanzi abiwe eendaweni zokulawulwa kwamanzi. Nakuhlangabezwana nalokhu kuqakatheka, isiquntu samanzi kenye nenye indawo yokuphathwa kwamanzi sibekwa ngaphasi kwelawulo labunqopha lakaNgqongqotjhe. Lokhu kuqakatheka kufaka hlangana:
amanzi esivumelene ukuwabelana neenarha zabomakhelwana ngeemvumelwano zeentjhabatjhaba amanzi asetjenziselwa ukuphehla igezi amanzi okufanele adluliselwe ebuphathini bamanzi obuthileko ukuya kobunye. Ezinye iindawo zokuphathwa kwamanzi azinamanzi aneleko ngesikhathi ezinye zinesabelo esingaphezulu samanzi. UNgqongqotjhe angagunyaza ukudluliswa kokwabiwa kwamanzi phakathi kweendawo zokuphathwa kwamanzi ezihlukeneko.
enye into eqakathekileko kubekela ngeqadi amanzi ukuqinisekisa bona kuzakuba namanzi ngomuso.
IQhinga lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi kufanele linikele ngetjhejo kikho koke lokhu okuqakathekileko. Umgwalo ongenzasi utjengisa bona ukwabiwa kwamanzi kuqakatheke kangangani eQhingeni lesiTjhaba lemiThombo yamaNzi.
Bobani abasebenzisi bamanzi
Kulawulwa njani ukusetjenziswa kwamanzi
Ukusetjenziswa kwamanzi kulawula ngokusebenzisa ukulawula ngokomthetho indlela amanzi asetjenziswa ngayo. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi ulawula ukusebenzisa ngokutloliswa kokusetjenziswa kwamanzi begodu nangemihlobo ehlukeneko yokugunyaza.
Ukutloliswa kokusetjenziswa kwamanzi
Nakuzakulawula ukusetjenziswa kwamanzi, umNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi kufanele wazi bona ngikuphi ukusetjenziswa kwamanzi okwenzekako nokuthi mamanzi angangani asetjenziswa ukusuka kimiphi imithombo yamanzi. Ukuthola lelilwazi, abasebenzisi bamanzi abakhona kwanjesi kufanele batlolise ukusebenzisa kwabo amanzi nayikuthi bathutha bebabeke amanzi, namkha nayikuthi babanga ukwehla kokugeleza komlambo (emahlathini atjalelwe ukwenza imali). Kwanjesi, ukusetjenziswa kwamanzi akhona kutloliswa e-ofisini eliseduze lomNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi. Abasebenzisi bamanzi abangatlolisi ukusebenzisa kwabo amanzi bazifaka engozini yokulahlekelwa lilungelo labo lanjesi lamanzi.
ukuthutha amanzi komunye nomunye umthombo wamanzi uwasebenzise ngekhaya nayikuthi unokufikelela amanzi ngokomthetho ukubeka nokusebenzisa amanzi agelezako abuya emafulelweni wendlu isivande esincani khona uzakuthengisa imirorho ukuseza iinlwana khona uzakufuya ukusebenzisa amanzi asehlabathini namkha magega nenarha ngomnqopho wokobana asetjenziselwe ukuzithabisa (isibonelo, ukuthaya ngesiketjana)
ukusebenzisa amanzi ebujameni oburhabako, isibonelo, adliwa babantu namkha ukucima umlilo
Abasebenzisi laba babizwa ngabasebenzisi beTjhejuli 1. Kwanjesi, abasebenzisi beTjhejuli 1 akutlhogeki bona batloliswe.
Godu awutlhogi ilayisense nayikuthi ukusebenzisa amanzi kuwela ngaphasi kokugunyaza mazombe. Ukugunyaza mazombe yimvumo enikelwa nguNgqongqotjhe engaphezudlwana kokhunye ukugunyaza mazombe okukhulu okuvezwa eGazedini yomBuso. Iimbonelo zokugunyaza mazombe zifaka ukubeka umthamo omncani wamanzi ngedamini, namkha ukudosa umthamo omncani wamanzi kweminye imilambo, namkha emithonjeni engaphasi komhlaba (emigodini yebhoro).
Umsebenzisi kufanele enze isibawo selayisense kokhunye nokhunye ukusetjenziswa kwamanzi okutjha okungakatlolwa kuTjhejuli namkha okungakafakwa ngaphasi kokugunyaza mazombe. Amalayisense wamanzi asetjenziselwa ukulawula ukusetjenziswa kwamanzi okudlula amaqintelo avezwe kuTjhejuli 1 begodu navunyelwe ngaphasi kokugunyaza mazombe.
UmNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi namkha umsebenzeli wokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi angakhupha ilayisense yokusetjenziswa kwamanzi. Abasebenzisi bamanzi kufanele:
bafake isibawo e-Ofisini efaneleko yesiFunda yomNyango weeNdaba zamaNzi namaHlathi nabafuna ilayisense; namkha batlolise ukusebenzisa kwabo amanzi e-Ofisini lesiFunda.
Woke amalayisense azakukhutjhwa ngokuya kwemibandela yamalayisense. Lemibandela kuzakukhulunyiswana ngayo nomsebenzisi wamanzi lapho kukghonekako. Eminye imibandela eqakathelekileko yelayisense sikhathi sokusebenza kwayo. Boke abasebenzisi bamanzi kufanele bakhambisane nemibandela ebekwe emibandeleni yokusetjenziswa kwamanzi nakungasinjalo bangalahlekelwa yilayisense yabo.
UKUBHADELA AMANZI
Kuneendleko ekwakheni nekuphatheni umthombo wamanzi khona uzakuvikelwa bewubulungwe khona uzakusetjenziswa ngokunendzuzo. Leziindleko zibuyiswa ngokubhadela kwabasebenzisi bamanzi nababhadela imali yokusebenzisa amanzi.
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uvumela uNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi, ngemvumo kaNgqongqotjhe wezeeMali, ukwenza iqhinga lokubala ukusetjenziswa kwamanzi.
UNgqongqotjhe sele aveze iqhinga lokubhadelwa kwamanzi eGazedini yomBuso. UmThetho wesiTjhaba wamaNzi umvumela bona atjhugulule ukubhadelwa kwamanzi ngokuya kwesikhathi.
Iqhinga lanjesi lokubekwa kwamanani livumela imihlobo emithathu yeemali ezibhadelwako zamanzi.
Kokuthoma, imali ebhadelelwa ukuphatha umthombo wamanzi yimali yeendleko zokuphathwa kwemithombo yamanzi. Lokhu kuzakufaka iindleko zokutlolisa abasebenzisi, ukukhupha amalayisense, ukwenza ukubekela ngeqadi, ukulinganisa ukugeleza kwemilambo, ukuhlola ikhwalithi yamanzi, ukulawula ukusilaphazeka kwamanzi nokuphathwa kokubulunga.
Boke abasebenzisi abatlolisiweko nabanamalayisense bazakuthunyelwa iincwadi zeenkolodo zemali okufanele zibhadelwe. Imali ebhadelwako ingahluka phakathi kwemihlobo ehlukeneko yabasebenzisi neendawo ezihlukeneko zokuphathwa kwamanzi. Kwanjesi, imali ebhadelwako ingaphasi nasiya emanzini wokuthelelela kunalawo wamabubulo/newangekhaya.
Kwesibili, imali yokwenziwa komthombo wamanzi yimali yeendleko zokwakha nokusebenza kwehlelo lokuphakela, elifana namadamu, amakhanali, amathaneli, njll, asetjenziselwa ukubeka namkha ukuphakela ngamanzi.
Imali ebhadelwako yokwenza imithombo yamanzi ifaka ihlelo lamanzi lokwakha ihlelo lamanzi kanye neendleko zokusebenzisa ihlelo.
Kwesithathu, imali ebhadelwako yokulahla isila yimali yokulahla amanzi anesila namkha yokulahla isila emamanzi ngemlanjeni begodu yimali ebhadelwa msilaphazi webhoduluko .
ABASEBENZELI BEENDAWO ZOKUKHONGOZELA AMANZI (AMA-CMA)
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kwabasebenzeli beendawo bokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi eendaweni zokuphatha amanzi.
Umnqopho wokuhloma i-CMA kubandakanya imiphakathi eseduze ekuphathweni kwemithombo yamanzi. I-CMA iphatha imithombo yamanzi ngaphakathi kwendawo ehlathululiweko ngokuya kweqhinga lokuphathwa kokukhongozelwa kwamanzi.
Abasebenzeli bokuphathwa kokukhongozela kufanele baqinisekise bona boke abadlalindima egade badinywe amathuba ngaphambilini bayabandakanywa eenkambisweni neenquntweni ze-CMA.
Lokha i-CMA nayihlonywako inemisebenzi elandelako, ebizwa ngokuthi misebenzi yokuthoma :
kuphenya nokuyelelisa ngokuvikelwa, ukusetjenziswa, ukwenziwa, ukubulungwa, ukuphathwa nokulawulwa kwemithombo yamanzi endaweni yayo yokuphathwa kwamanzi kukwenza iqhinga lokuphathwa kokukhongozela endaweni yayo yokuphathwa kwamanzi kukhambelanisa imisebenzi yabasebenzisi bamanzi neenhlangano zokuphathwa kwamanzi endaweni yayo yokuphathwa kwamanzi kuphuhlisa ukukhambelana phakathi kweqhinga lokuphathwa lokukhongozelwa kwamanzi nokuthuthukiswa kwamaqhinga wemisebenzi yamanzi kibomasipala kuphuhlisa ukuzibandakanya komphakathi ekuphathweni kwemithombo yamanzi
UNgqongqotjhe weeNdaba zamaNzi namaHlathi anganikela i-CMA godu imisebenzi engezelelweko efana nokuphathwa mazombe kwemithombo yamanzi endaweni yokuphathwa kwamanzi.
IINHLANGANO ZABASEBENZISI BAMANZI (AMA-WUA)
Ihlangano yokusetjenziswa kwamanzi siqhema sabasebenzisi bamanzi abafuna ukusebenzisana. Abasebenzisi bamanzi babambisana ekwenzeni imisebenzi ekhambelana namanzi ezingeni lendawo khona bazakuzuza boke. Isibonelo, ihlangano yabasebenzisi bamanzi ingahlonywa nayikuthi isiqhema sabalimi sifuna ukwakha ikhanali yinye namkha idamu okuzakuzuza woke umuntu ngalo, namkha isiqhema sabalimi abasakhasako abafuna ukusebenzisana.
Amabhodo wokuthelelela akhona kwanjesi, amabhodo wamanzi wokuthenga izinto zokuthelelela kanye namabhodo wokulawula amanzi atlhogomela amanzi asehlabathini (amabhodo alawula amanzi angaphasi) azakutjhugululwa abe ziinhlangano zabasebenzisi bamanzi. Lokhu kungafaka hlangana amandla wangokomthetho waleziinhlangano bona zifake abanye abasebenzisi namkha eminye imithombo yabasebenzisi bamanzi.
Ihlangano yabasebenzisi bamanzi ingaba yihlangano esebenza ekorweni yinye namkha eenkorweni ezinengi. Ihlangano esebenza ekorweni yinye ibunjwa siqhema sabasebenzisi abafanako, isibonelo, abalimi abasakhasako. Ihlangano esebenza eenkorweni ezinengi ibunjwa siqhema sabasebenzisi abahlukeneko, isibonelo, bamabubulo, bezokulima, beemayini, njll, begodu iqale iinrhuluphelo zabasebenzisi abahlukeneko.
Umnqopho we-WUA kukghonakalisa abasebenzisi bamanzi ukusebenzisana nokubuthelela imithombo yabo (yeemali, abasebenzi nelwazi) ukobana isebenze kuhle khulu ukwenza imisebenzi ekhambelana namanzi. Ama-WUA anendima eqakathekileko okufanele ayidlale ekupheliseni indlala nekunikeleni ngokudla okwaneleko.
EZINYE IINJAMISO
AmaKomiti wokuYelelisa
UmThetho unikela uNgqongqotjhe amandla wokuhloma amakomiti wokuyelelisa. Amakomiti la angahlonyelwa iminqopho ehlukeneko abe nemisebenzi ehlukeneko. Lamakomiti ayayelelisa kodwana uNgqongqotjhe angadlulisela amandla athileko kiwo.
Ukuphathwa kwamanzi ngokuya kwamazinga weentjhabatjhaba
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kweenhlangano zokufezakalisa iimvumelwano zeentjhabatjhaba. Leziimvumelwano ziphathelene nokuphathwa nokwenziwa kwemithombo yamanzi ekwabelwana ngayo neenarha ezibomakhelwana.
Izakhiwo zombuso zamanzi
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uvumela umbuso bona wakhe, ube mnikazi namkha bewuthenge amadamu nezinye izakhiwo zamanzi (umthangalasisekelo), nayikuthi lokho kungarhelebha isitjhaba. Umbuso ungabelana ngamanzi abuya emadamini wawo nezakhiweni zawo ngendlela efanako owaba ngayo amanzi abuya emthombeni wamanzi.
Ukuphepha kwamadamu
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi uphethe amagadango amanengi ahlukeneko wokuthuthukisa ukuphepha kwamadamu amatjha nalowo asele akhona. Lokhu kwenzelwa bona kube nokuphepha.
Amadamu amakhulu angaba yingozi ekulu ebantwini nebhodulukweni. Amadamu angakatlanywa kuhle namkha aliswe agcina angasi sebujameni obuhle ayingozi okukhulunywa ngayo.
IKhotho yeeNdaba zamaNzi
UmThetho wesiTjhaba wamaNzi unikela ngokuhlonywa kweKhotho yeeNdaba zamaNzi ukulalela ukudluliselwa phambili kweenqunto ezithileko namkha imilayo enikelwa ziimphathimandla ezithintekako namkha iinhlangano zokuphathwa kwamanzi, ezifana nabaSebenzeli bokuPhathwa kokuKhongozelwa kwamaNzi. IKhotho yeeNdaba zamaNzi yihlangano ezijameleko.
Umsebenzisi wamanzi angadlulisela isiqunto eKhotho yeeNdaba zamaNzi ngemihlobo ehlukeneko yeenqunto ezenziwe ziinhlangano eziphethe amanzi, isibonelo, ukubuyisa imali yeendleko, itjhejuli yokwabiwa kwamanzi, iinqunto ngamalayisense; nokhunye.
IKhotho yeeNdaba zamaNzi yahlonywa ngo-Oktoba ka-1998. Ingabamba imihlangano eendaweni lapho kunesinghonghoyilo. Ukusebenza kweKhotho kusekelwa ngeemali ezibuya emNyangweni wokuGcinwa kweeMali zomBuso.
